Oleme tagasi eetris!

Tervitused!
Kuna see blogi nägi viimati ilmavalgust vaata et juba 5 aastat tagasi, siis annan kõigepealt informatsiooni selle veebikülje kohta neile, kes seda mingil imelikul põhjusel tol ajal ei lugenud (!?) ning ka neile, kes mind tol hetkel veel ei tundnud. Nimelt on tegemist minu blogiga (tasub ka vanu kullaks saanud postitusi lugeda), mida ma alustasin 2006. aasta suve lõpus just siis kui ma esimest korda Taani rahvaülikooli sattusin. Ja kuna nüüd olen otsustanud teha comebacki just samasse riiki, siis mõtlesin et oleks paslik seda traditsiooni jätkata. Seda näiteks sellisel lihtsal põhjusel, et ei jõua kõigi meilidele vastata (tean seda oma viimase eksiilisviibise näitel väga hästi) ning ei ole meeldiv, kui MSNi või Facebooki sisse logides avaneb miljon erinevat akent täpselt sama küsimusega: "Jõudsid kohale?", "Kuidas on?" või siis lakooniline "Noh?". Ei anna garantiid, et hakkan seda šedöövrit siin teab mis tihti täiendama, aga kui miskit (uuenduslikku) toimub, siis katsun selle siia ikka üles kribada.
Aga hakkame siis küsimuste-vastuste vooruga pihta.
1. "Jõudsid kohale"?
Jõudsin, tõepoolest. Lend möödus kenasti ning tänu selle eest võlgnen kohati ka klassivend Intsule, kes kandis hoolt selle eest, et ma omalt poolt valitud istekohale istuma sattusin - just oma lemmikule varuväljapääsu kõrval asuvale istmele. Esiteks on seal alati kenasti jalaruumi ning teiseks on see akna kõrval, mis tagab selle, et väike poiss minus saaks alati vaadet imetleda ja arvata mille kohal ma nüüd täpselt asun. Lisaks sellele oli ka lend pigem tühjemavõitu ja ka koht minu kõrval oli vaba, mis on alati meeldiv, välja arvatud siis kui sa sõpradega lendad. Vanasse heasse Kastrupi lennujaama oli jälle tore jõuda, seda enam, et minu pagas tuli lennuki pealt esimeste seas maha ja sai kiirelt rongi peale hüpata ja linna sõita. Jälle tänud Indrekule ;)
Kopenhaagen on üldjoontes samasugune, välja arvatud fakt, et siin kaevatakse metsikult tänavaid ja platse üles. Ei ole veel meediasse jõudnud süübida ega kohalike sõprade käest uurida, mis nende kaevamiste taga on, kuna paar aastat tagasi ei tundunud küll millegi järgi karjuvat vajadust olevat, aga eks linnaisad on targemad kui mina. (Kopenhaagenis vähemalt, Tallinna kohta ei julgeks pead anda,)
2. "Kuidas on"?
Täitsa nagu oleks. Rõõm on tagasi olla, samas eks oli ju kallilt kodumaalt ka natuke kahju lahkuda. Samas on meeleolu pigem selline põnevust ja positiivseid emotsioone täis, kuna uued asjad on alati huvitavad olnud. Võrreldes viimase Taanikülastusega on asjad natukene kallinenud, aga õnneks mitte väga tormiliselt. Valuutavahetuses oma allesjäänud eurosid DKKideks vahetades oli Taani vahepeal uued rahatähed saanud, millest mina mitte halligi ei teadnud. Valuutavahetuse tädi, arvates et olen taanlane, vaatas mind nagu idiooti, kui uurisin, et kas vahepeal on uued rahad tulnud :)
Kuna osad elamise variandid langesid ära ja ootan mitmest kohast vastust, siis ööbin hetkel Copenhagen City Hostelis, kus olen ka mitu korda varem peatunud. Teenindus on sõbralik, (üks tore tüdruk juhtis tähelepanu, et mu perekonnanimi taani keeles on "maagia") vaade on maaliline nagu ikka (Hostel on 16-kordne, kui ma ei eksi - guugeldage) ja teadmiseks Hendrikule, Voltsile, Kadrile ja Liinale, siis aknast avaneb vaade kanaliäärsele pingile "kuhu tahaks tagasi" ja toas ööbis ka üks tüüpiline "Onu". Kes teab, see teab - pikemalt ei peatuks :)
Eile käisin külas ka sõber Kristianil, keda oli suur rõõm näha. Sai uuritud kuidas kummalgi läheb, vanu rahvaülikooli aegu meenutatud ja jalkat vaadatud. Palju õnne eelkõige barcafänn Rihole!
Hetk tagasi käisin söömas midagi, mida pole ammu saanud - head kebabi. Tsiteerides eelmainit barcelona fänni, siis mida karvasemad käed kebabimehel on, seda parem kebab. Ja tõesti - see maitses taevalikult. Nüüd istun Studenterhusetis, mis on üks ääretult muhe tudengiklubi - ühe silmaga vaatan korteripakkumisi ja kirjutan blogi, teisega üritan elu eest tuvastada, kas kolm lauda eemal istuv tütarlaps on mu tuttav või mitte. Just jalutas mööda ja vist ei olnudki; lihtsalt teisik vist. Nüüd aga teen tiiru linna peal, joon kuskil ühe kohvi ja siis lähen saan ühe inimesega kokku ja uurin töö ja elamisoptsioone.
3. "Noh"?
Mis noh? Nii ongi. Loodan, et blogi saab uuesti hoo sisse ja kommentaare ja klikke tuleb nagu populaarsetel youtube'i videotel.


Kõike paremat ja kuulmiseni! Osasid juba igatsen.

Karta on, et viimane postitus

Just. Kuna 4 p2eva p2rast olen juba kodus, siis on see t6en2oliselt minu viimane postitus siin. Mitte, et sellel muidugi mingit t2htsust oleks, lihtsalt see siinveedetud periood hakkab l6pule j6udma. Mis siis uut?
Reedel oli koolis v2ike spontaanselt alguse saanud pidu, mis oli v2ga tore. Kuna 6petajatel oli samal ajal Julefrokost ehk j6ulusøøming, siis oli jube l6bus nendega p2rast juttu ajada. Kooli direktoriga sai nalja jne. Siuke suht tavaline pidu. Laup2eval oli aga meie kord j6ulupidu pidada ja nii me ka tegime. Vapustav pidu! Oli kaetud pikk pidulaud ja istekohad loositi v2lja - see v2listas selle, et sama seltskond kogu aeg koos istuks. Mina sain koha oma s6bra, kooli tøømees Johni k6rval, teisel pool istus norra tydruk Maria ja minu vastas islandlane Lilja. Igati 6nnestunud seltskond. Iga taldriku all oli aga v2ike sedel, kus oli peal mingi naljakas ylesanne, mida t2itma pidi. Reeglina oli selleks mingisugune toost millegi v kellegi auks; piinlik ylestunnistamine, yleskutse rahvalainetusele v yhisj6ululaulule vms. Mina pidin peale igat pooltundi yles t6usma ja kogu seltskonnale teatama kui palju ma t6eliselt Ghita Nørbyd vihkan. Rahvas oli iga kord naerust k6veras. Toimus tore muusikaviktoriin, milles meie tiim kahjuks p2he sai ja minu tiim j2i ka tavaviktoriinis teiseks. See selleks. Syya sai h2sti jook oli tasuta ja erinevate kangustega m2rjukest voolas ojadena. Mina loomulikult olin viisakas:)
Kuna pyhap2eval t6usin hilja, siis møødus p2ev niisama teistega vedeledes. 6htul vaatasid tydrukud all baaris "Pearl Harbourit", ent kuna poisid leidsid selle liialt naisteka olevat, siis boikoteeriti kogu yritust ja koguneti kaminatoas. Jah, daamid ja h2rrad, meil oli k6ige ehedam poistepidu YLDSE. Printisime v2lja "PØLSEFEST" (pølse - vorst taani k. - autor) ja plakati, kus olid peal k6ikide inimeste pildid, kes peole teretulnud on. See sisaldas kogu kooli meesperet ja ka Boratit, taani n2itlejad Karl Stegger'it, Chuck Norrist ja Kazakhstani kuulsat filmirezhissøøri Azamat Bagatov'i. S6ber Simon helistas ka kooli direktorile, kuid kahjuks ei saanud ta tulla. Ta oli h6ivatud, a ta ytles, et ta oleks raudselt kohale tulnud:) Tantsiti laudadel, kuulati lahedat muusikat (muuhulgas Thin Lizzy - Boys are back in town ja Sabrina - Boys Boys Boys). Yhes6naga j2rjekordne spontaanne pidu, ent oi oi oi kui naljaka teemaga.

Projekt on valmis, homme on suurep2rane esitlusgala, kus me Markusega meie saadet tutvustame. Nalja hakkab kyllaga saama, sest viimase osa lindistamisel huumorimasin myrises korralikult. Katsetasime minu eestvedamisel ka kurikuulsat Mentos+Coca Lighti keemilist yhildumist - ja j6udsime j2reldusele, et see t6epoolest tøøtab. (otsige youtube.com-ist vastavasisulisi eksperimente). 2 viimast p2eva sel n2dalal, neljap ja reede, møøduvad kogu maja koristades ja reedel ongi siis meie viimane pidu. Algab suurep2rase 6htusøøgiga ja l6peb kes teab millega. Kindel on aga see, et laup2eva hommikul kella 12.00-ks peab maja tyhi olema ja iga roju t6mbab oma koju. Nii ka mina. Pisaraid, viimaseid inside-nalju ja lubadusi veelkord kohtuda saab kindlasti kyllaga olema.
Prantsatan Ylemiste j2rve kylje alla helesinise-valgekirju lennumasinaga minu m2lu j2rgi kell 17.35 ja pool tunnikest hiljem vuran juba møøda oh-so-wonderful uut Tartu maanteed kodu poole. . . . .

Mis seal ikka - oli meeldiv,kullakesed!

[untitled post]

Tere kord j2lle teile kallitele eestlastele! Kuna osad siinolijad on jube usinasti oma bloge t2iendanud viimasel ajal, siis ei tohi ma neile kohe mitte alla j22da. Millest me siis t2na r22gime? Alustada v6ib sellest, et meil on endiselt k2imas projektiperiood. K6igile hingab ajapuudus karmilt kuklasse, nii ka meie grupile. Kui alles mingi aeg tagasi olime kindlad, et j6uame enda asjadega vabalt valmis, siis nyyd n2eb olukord natuke teistsugune v2lja. Nimelt oleme kimpus 3, yhtlasi ka viimase osa filmimisega ja meid vaevab totaalne ideepuudus. Olgugi et oleme katsetanud pikki brainstormimisi ja muud sellist, siis k6ik tundub igav ja mage. Ja isegi kui midagi oleme suutnud otsustada ja 2ra filmida, siis tagasivaadates arvab alati keegi, et see polnud naljakas ja me ei saa seda kasutada. Kogu projekt peab aga j2rgmise n2dala keskpaigaks valmis olema, nii et me ei tea mis saab. Aga kyll k6ik laabub, olen selles enam kui kindel.
Reedel , 1. detsembril sai meie suurep2rane kool 60-aastaseks. Selleks puhuks oli kutsutud arvukalt kylalisi ja peeti suurep2rane aktus. Kogu tseremooniale j2rgnes pidulik 6htusøøk, kus igale "kastile" vastas peolauas oma v2rv. See t2hendas seda, et lauas oli seltskond v2ga erinev. Mina olin lauas oma parima s6bra Kristianiga, muusika6petaja ja 4 "vanuriga" ehk siis kas kunagise 6pilase, koolitøøtaja v muu sellisega. Vestlused minuga olid klisheesid t2is, ehk siis kord j2lle sai kuulda kui suurep2rast taani keelt ma r22gin ja nii edasi. Tore oli kuulda yhe mehe arvamust, et tema on alati arvanud, et Eesti on olnud parim ja k6ige edukam balti riik. Rispekt sellele vanale mehele. Vestlesin ka yhe mehega, kes samuti arvas, et minu taani keel on laitmatu, kuid siiski peaksin ma tegema T-s2rgi kirjaga "Paranda mu keelevigu" - see pidi keele6ppele jubedalt kaasa aitama ning k6ikide tema v2lismaa s6prade puhul olla see aidanud. Vot sihke lugu siis. Pidu, mis sellele j2rgnes oli tagasihoidlikumat sorti, kuid j2rgmine p2ev olime siiski jube v2sinud. Sai ainult vedeletud ja juttu aetud. T2na on olnud samasugune p2ev, 6htul oli kaminatoas jube 2ge teema6htu. Armastus oli teemaks nimelt. Muusika6petaja Rikke oli n2dala alguses pannud yles postkasti, kuhu sai anonyymselt kysimusi esitada ja siis ta t2na vastas nendele. Kysiti ikka ja j2lle kuidas leida seda 6iget jne, ent oli ka lahedaid ja naljakaid kysimusi, nagu Markuse esitatud:" Kas oleks m6istlik moslemiks hakata ainult selle p2rast, et neil on mitmenaisepidamine lubatud?" Loomulikult kirjutati ka kirju, kuhu kellegi teise nimi alla pandi, mis tegi inimestele jubedalt nalja tegi, kui m6ni selline vahele sattus. Oli teiste seas ka kiri anonyymselt Eesti poisilt, kes jubedalt muusika6petajasse armunud on. Autoriks Kristian paraku seekord.
Ja nii ongi lood siinpool Läänemerd. Kahtlane on m6elda, et 2 n2dala p2rast olen kodus ja siis enam ei kirjutagi blogi, kuna kodumaal olles blogi kirjutada on natuke kahtlane. Pisut liiga hipi minu jaoks:P
Muuseas eelmine n2dal printisin oma blogi v2lja ja seda oli muljetavaldavalt v2ga v2ga mitu lehekylge. Sain teha toreda tagasivaate oma siinveedetud ajale ja m6nusa øøkapilugemise endale (øøkappi kahjuks aint ei ole).

Aga kuna kellaaeg on hiline, siis ei vaevu enam edasi kirjutama ja l2hen magama. Øød k6igile!

Ja nii on, nagu elu käib vol 2.

Tervitused kõigile. See postitus j6uab teieni ainult t2nu sellele, et minu kohusetundenatukene hakkas eelmise postituse kuup2eva n2hes tøøle ja m6istis, et kaasmaalasi 2 n2dalat teadmatuses hoida on natukene brutaalne. Jees. Aga ega midagi suurt toimund ei olegi. Enda telekøøgi projektiga oleme selle n2dala l6puks juba l6pusirgel, natukene k6pitsemist veel j2rgmisel n2dalal ning siis paiskame ka kogu kupatuse maailmale n2ha. Ei ole veel otsustanud, kas aint youtube'i v6i teeme enda koduka kohe. Eks siis n2eb. Vahepeal on aset leidnud ka paar paremat pidu. Ei tea, kas reivipeost r22kisin, aga selline igatahes oli. K6ik panid ennast imelikult riidesse ja kuulati vana head 90-ndate muusikat. Mina olin s6bra kristjaniga riietatud teetøølise vestidesse ning norra tydruk Thilde tegi mulle laheda "spaikidega" soengu. Kui s6ber John enda pildid kuhugi yles lykkab, siis riputan paar paremat stiilin2idet ka siia yles.
Eelmine n2dalavahetus oli s6brapidu. K6ik v6isid nii paar-kolm s6pra kutsuda; nii tegin ka mina. Kylla tuli j2lle kursa6de Maarja, kellega oli j2lle kord tore kohtuda. Peoj2rgne hommik oli l6bus nagu alati, nalja sai kyllaga. Millegip2rast ongi kuidagi nii, et kui Maarja siin on, siis on peoj2rgsed hommikud huumoririkkad. Millest see tuleb, Maarja?!?!?

Eile tegin midagi v2ga kummalist. Nimelt pakub koolidirektor señor Boel v2lja, et kell 16.15 minnakse jooksma. Mina ja Jakob olime n6us, k6ik oli tore jne. Yhel hetkel aga hakkas jakobil jalg valutama ja ta j2ttis pooleli. Ok, fair nok. Dire ytles talle, et n2ed jaluta møøda seda teed koolini, me Sandriga jookseme natuke edasi. M6tlesin, et me lihtsalt jookseme ees 2ra, et mitte kylma saada, aga ei! J2rgnev ring kestis ca 45 minutit ja kokku jooksime kuskil 10 km! Olin suhtkoht l2bi omadega, a siiski oli pull 52-aastase mehega joosta ja veel nii pika ringi.

Aga nii ongi. L2hen arvatavasti Kristianiga poodi nyyd.
Ei hakka m6ttetute asjadega enda postitust pikemaks ka venitama. J22b nii nagu on, ja nagu elu k2ib!

Ja nii on, nagu elu k2ib

Tere kallid kaasmaalased siin ja sealpool Atlandit (elik siis ka tervisi koolivend Vainule)!
Elu siin taanimaal k2ib endiselt vana sissetallatud radu pidi. Ilm k2ib sama radu, mis teil, loomulikult. Vahepeal on aga koolimaastikul asi jube toredaks muutunud. Kui peale Madridist naasmist tabas mind s6nuseletamatu kaamos (heh, kuidas mulle see s6na meeldib), millega kaasnes meeletu tydimus siinsetest inimestest (nagu ma vb mainind olen, siis ei kellestki konkreetsest, vaid sellest stereotyypsest "taanlasest"). Seep2rast saigi paar p2eva aind Norra ja Islandi tydrukutega suheldud, kes loomulikult oma olekuga oskasid suurep2raselt tuju t6sta. L2ti tydrukuga ei vaevunud suhtlema, kuna ta lihtsalt ei ole suhtleja tyypi. No T2IESTI tyhi loos. Vaikne, kahtlane, projektitundides tuleb ajulagedate ja mittenaljakate m6tetega lagedale ja tagatipuks l2tlane ka. Mulle ei meeldi tema formaalsed vestlused teemadel "kuidas l2heb?" ja "kuidas siis ka eestis poliitiline elu edeneb?". Loomulikult tahaks temaga kunagi enne siin l6petamist pika vestluse maha pidada, kui tore ja arenenud riik Eesti v6rreldes oma l6unanaabritega on, sest mulle on mulje j22nud, et tal on Eesti suhtes selline suure venna syndroom. (selles suhtes nagu L2ti oleks meie "suur vend", kujutate pilti).

Igal juhul olen viimase 1,5 n2dala jooksul aru saanud kui palju mulle siin meeldib. Meie yks grupp inimesi, kes kuu aega Kesk-Ameerikas oli, on koju naasnud, nende hulgas ka yks minu v2ga hea s6ber. L2hedaste inimeste vahel on suhtlemine tugevalt edasi arenenud (loomulikult ka minu keeleoskuse arenemine aitab sellele kaasa), olukorra teevad ka meeldivaks mind kylastavad kaasmaalased. Siinsed 12 punkti l2hevad kursa6de Maarjale, kes mind møødunud n2dalavahetusel kylastas ja ka vastastikuse kyllakutse esitas - v2ga meeldiv!
Sellised positiivsed emotsioonid on mind viinud aga selleni, et kasutan iga p2eva carpe diem meetodiga. Otsustasin, et ei puudu MITTE YHESTKI tunnist, kuna neil on mulle nii palju pakkuda (Vahem2rkus - siin olles ei olegi ma yhestki tunnist puudunud - haige pole olnud ja isegi sisse magades olen siiski tundidesse j6udnud). Projektitunnid (endiselt TV-køøk) ja viimased ainetunnid (Knockin' on heaven's door - rockmuusika ja lyyrika) on lihtsalt nii huvitavad ja lahedad. TV-køøgis oleme esimese osa suutnud linti saada - nyyd j22b yle ainult kogu asi kokku l6igata ning j2rgmise n2dala saadetes olen mina esialgsete plaanide kohaselt yhe norra tydrukuga saatejuhid. T2na aga oli esimene rokitund meie kirjanduse6petajaga. Kuna tegemist on yhe t2iesti paadunud luulemehega, siis keskendume p6hiliselt tekstidele ja nende analyysimisele. T2na vaatasime dokfilmi roki ajaloost, mis keskendus bob dylanile ja tema m6jutustele tulevasele rokkmuusikale. N2gin nii spetse kaadreid Jimi Hendrixist, The Who'st, J. Joplinist, Dylanist endast ja nii edasi. Elamusi kui palju. Reedeks valmistan ette kerge ettekande Led Zeppelinist, nende ajaloost, t2htsamatest lauludest ja parimatest tekstidest. Kardan, et tuleb kontkakteeruda kalli s6bra P.P. Perega, eksole?


Aga aitab kah, kell on yksteist ja koolipoisid l2hevad sel ajal magama. Mitte nagu eile, kus sai Norra tydrukutega kella kaheni øøsel maailma parandatud.

Kohtumiseni!

Hehehheeeheee ja pirraki! [Rebase Rein]

tere! T2nane postitus tuleb tyhi ja on tingitud ainult teiepoolsetest utsitamistest ja minu kohusetundenatukesest. Millest me siis alustame? Madrid. Sellest ei ole tegelikult v2ga palju huvitavat kirjutada, sest vaevalt te tahate p2ev-p2eva haaval kuulda, mida ma seal koos teistega tegin. Natuke olen eelmises postituses juba mainind, a ega seal midagi rabavat edasi ei toimundki. Lebotati niisama, sest ilm oli lausa taevalik. Ilma suurep2raseks nautimiseks oli hosteli katusel p2ikeseterrass, kus sai p2ikest v6tta ja niisama oleskleda. Eriti m6nus oli l6una ajal osta endale suur pudel j22kylma vett, paar puuvilja ja enda v2ikest siesta't pidada. Siestatraditsiooni hakkan ma kindlasti igatsema, kuid samas m6istes, et mujal riikides, yhiskondades, kliimavøøtmetes jne see eksisteerida ei saa. Ainult selline m6nus kliima ja hispaanlaste parajalt kreisi maailmapilt loob selliseks tavaks soodsa pinnase.
Ahjaa - siis kylastasime sellist linna nagu Toledo.
Ma ei ole ausalt øeldes kunagi midagi sellist n2inud. Vana linn keset m2gesid t2iesti maalilise arhitektuuriga. Seal linnas oli v6imalik n2ha erinevaid ehitusstiile m6jutatuna nii kristlusest, islamist kui ka juudiusust ja vastavate symbolitega t-s2rke sai seal igalt poolt osta. Teine suveniiriekspordiartikkel olid k6ikv6imalikud m66gad ja noad, kuid meie omadest keegi neid ei ostnud. K6ige veidrama ostu tegi meie suurt kasvu koolivend Alexander, kes endale 25 euri eest ammu ostis. Me k6ik kahtlustasime, et ta on Buffyga mestis ja k2ib øøsiti salaja vampiire kyttimas. Madridireisi viimasel p2eval toimus yhine 6htusøøk ja v2ike peomoodi asi. Lahkumise hommikul aga sadas jubedat moodi vihma ja k6ik olid 6nnelikud, et 6igel ajal lahkuda saime. Kliimamuutust aga tajusime alles kodulinna Humlebæki j6udes, sest seal oli konkreetne h2rmatis maas. Brr...

J2rgnev n2dalavahetus aga oli j2rjekordne kojus6idun2dalavahetus, mist6ttu maja seisis suhtkoht tyhjana. Kuulda oli ainult islandi, norra, natuke taani ja ka mingil m22ral eesti keelt, sest mind kylastas kunagine kooli6de Grete. T2nud ja kiitused talle selle eest!

T2na algas projektiperiood, mis v2ltab kuni selle ajani, mil me l6petame. Igayks valib endale projekti, millega ta tegeleda tahab ja l6pus iga grupp esitleb enda tegemiste vilju. Kuna minul oli kindel soov midagi filmimisega seonduvat teha, siis olen grupis, mis teeb telekøøgi saateid. K6lab sama igavalt, nagu Sven Azojani, Martti Koppeli v6i Maire Suitsu yllitised, aga reaalsus hakkab hoopis teistsugune v2lja n2gema. Nimelt hakkame kogu asja l2bi huumoriprisma n2itama, nii et l6pptulemus t6otab suht naljakas tulla. Saatesse tulevad kylalised, erinevad eksperimendid, katsed, pimetestid ja muu selline. Vot vot.

Eile tellisin endale lennukipiletid 2ra, saabun 16. detsembril kuskil poole kuue paiku. Natuke nukker oli m6elda, et minu siinveedetud aeg hakkab otsa l6ppema, kuid siis meenusid mulle k6ik need hetked, mil ma teie peale olen m6elnud. Tartu rutiini ja melu vaheldused, eksamid, tøølk2imised ja tøøkaaslastega maailmaparandamised paljudes Tallinna olesklemiskohtades (jah kallis Hell Hunt, ma m6tlen sind), inimesed, keda t6esti kaua pole n2inud, Tallinna lumised t2navad ja k6ik see selline, mida ykski teine koht Euroopas ja maailmas pakkuda ei saa. K6lab igati diibilt, aga nii see on. Ju siis see jutt vastab t6ele, et kaua eemal olles hakkab igayks aru saama, et kodus on ikka k6ige parem. "Ja nii ongi, nagu elu käib," kui tohib klassikuid tsiteerida.

Ma usun, et aitab kah t2naseks. Ega v2he ei ole, onju?

P.S. Klassikute t2ispikka versiooni n2ete siit.
http://www.youtube.com/watch?v=a5z0DMNJv4I

Hola!

Kuna meie Madridi hosteli, mis on maailma k6ige lahedam (ilma naljata!), arvutite taga on tihti j2rjekord, siis pikalt ei saa kirjutada. Aga mis siis toimund on? Neljap2eva varahommikul l2bi vihma ja tuule asusime kopenhaageni lennujaama poole teele. 2revus oli suur, ent motivatsioon kadus t2ielikult, kui saime teada, et lend on ylebookitud ja vb me ei saagi sellele lennukile. Saime. Ent siis selgus t6siasi, et lend on tunnikese v6rra edasi lykkunud. Mis seals ikka. Amsterdamis vahemaandudes pidime elu jooksuga yhest terminalist teise jooksma, et 6igel ajal lennukile j6uda. J6udsime. Lennukitoit oli suurep2rane ja oli hea lennuilm, mis v6imaldas Hispaania m2gesid k6rgelt aknast j2lgida. Kohale j6udes aga oli kerge nukrus peal, sest k6ik jutud madridi kuritegevusest tundusid t6ele vastavat. Metroos sind ja su s6pru kui potenstsiaalseid ohvreid j2lgivad sisser2ndajad jne jne. Samas meeleolu muutus, kui olime metroolt maha saanud, sest tegemist on lihtsalt fantastilise linnaga. Ehitised, t2navapilt, inimesed - 12 points! Siiamaani on v2ga lahe olnud - oleme saanud v2ikse linnaekskurisooni, oleme v2ljas k2inud, eile oli vaba p2ev, kus kylastasime muuseume ja t2nane p2ev algas parlamendikylastamisega, mis oli lahe. Ekskursioon, tutvumine parlamendisaadikuga ja v6imalus hulgaliselt kysimusi esitada. Parimate kysimuste auhinna oleks pidand mina saama, sest tundsin huvi kuidas saab parlamendis olla paarisarv kohti ja kes keerab yhte eriti spetsi ja t2pset antiikset kella, kui kella tuleb keerata (nagu n2iteks eile:P). P2rast seda mindi taani saatkonda, mis t6otas tulla jube igav (v2hemalt v2lismaalaste arvates). Eksisin, v6ibolla. Nimelt selgus, et samas majas on ka Eesti Wabariigi saatkond ning kallis lugeja v6ib arvata, millise variandi kasuks ma otsustasin:P Kysisin sekret2rilt viisakalt, kas kellelgi oleks minu jaoks natuke aega. Mulle vastati eestlaslikus kantselliidis, et nii v2ikse etteteatamisajaga on see suhteliselt ebat6en2oline, kuid l6puks lubati mulle ca 10 minutit. (Taanlaste ekskursioon pidi kestma ca 30 mintsa). Asi tipnes sellega, et vestlesin yhe meeldiva saatkonnatootajaga umbes kolmveerand tundi, selgus et temagi on kunagi taanis hojskoles 6ppind ja pealekauba sain palju targemaks ja pataka Eestit ja tallinnat tutvustavaid buklette, mida mu Taani s6brad huviga loevad. Vot.
P2rastl6unal oli flamencotund, millesse me poistega jube skeptiliselt suhtusime. Asjatult j2llegi - jube jube lahe oli tegelt. 6petaja oli jube sheff ja saime esimese korra kohta jube h2sti hakkama.
T2nane 6htu t6otab tulla jube rahulik, sest homme on kell 8 2ratus - l2hme mingisse katoliiklikusse ylikooli ekskursioonile. Vot.


A sellega ma l6petakski t2naseks. Pysige vaprad.


P.S. siin on 20-25C sooja!!!!