Monday, October 30, 2006

Hola!

Kuna meie Madridi hosteli, mis on maailma k6ige lahedam (ilma naljata!), arvutite taga on tihti j2rjekord, siis pikalt ei saa kirjutada. Aga mis siis toimund on? Neljap2eva varahommikul l2bi vihma ja tuule asusime kopenhaageni lennujaama poole teele. 2revus oli suur, ent motivatsioon kadus t2ielikult, kui saime teada, et lend on ylebookitud ja vb me ei saagi sellele lennukile. Saime. Ent siis selgus t6siasi, et lend on tunnikese v6rra edasi lykkunud. Mis seals ikka. Amsterdamis vahemaandudes pidime elu jooksuga yhest terminalist teise jooksma, et 6igel ajal lennukile j6uda. J6udsime. Lennukitoit oli suurep2rane ja oli hea lennuilm, mis v6imaldas Hispaania m2gesid k6rgelt aknast j2lgida. Kohale j6udes aga oli kerge nukrus peal, sest k6ik jutud madridi kuritegevusest tundusid t6ele vastavat. Metroos sind ja su s6pru kui potenstsiaalseid ohvreid j2lgivad sisser2ndajad jne jne. Samas meeleolu muutus, kui olime metroolt maha saanud, sest tegemist on lihtsalt fantastilise linnaga. Ehitised, t2navapilt, inimesed - 12 points! Siiamaani on v2ga lahe olnud - oleme saanud v2ikse linnaekskurisooni, oleme v2ljas k2inud, eile oli vaba p2ev, kus kylastasime muuseume ja t2nane p2ev algas parlamendikylastamisega, mis oli lahe. Ekskursioon, tutvumine parlamendisaadikuga ja v6imalus hulgaliselt kysimusi esitada. Parimate kysimuste auhinna oleks pidand mina saama, sest tundsin huvi kuidas saab parlamendis olla paarisarv kohti ja kes keerab yhte eriti spetsi ja t2pset antiikset kella, kui kella tuleb keerata (nagu n2iteks eile:P). P2rast seda mindi taani saatkonda, mis t6otas tulla jube igav (v2hemalt v2lismaalaste arvates). Eksisin, v6ibolla. Nimelt selgus, et samas majas on ka Eesti Wabariigi saatkond ning kallis lugeja v6ib arvata, millise variandi kasuks ma otsustasin:P Kysisin sekret2rilt viisakalt, kas kellelgi oleks minu jaoks natuke aega. Mulle vastati eestlaslikus kantselliidis, et nii v2ikse etteteatamisajaga on see suhteliselt ebat6en2oline, kuid l6puks lubati mulle ca 10 minutit. (Taanlaste ekskursioon pidi kestma ca 30 mintsa). Asi tipnes sellega, et vestlesin yhe meeldiva saatkonnatootajaga umbes kolmveerand tundi, selgus et temagi on kunagi taanis hojskoles 6ppind ja pealekauba sain palju targemaks ja pataka Eestit ja tallinnat tutvustavaid buklette, mida mu Taani s6brad huviga loevad. Vot.
P2rastl6unal oli flamencotund, millesse me poistega jube skeptiliselt suhtusime. Asjatult j2llegi - jube jube lahe oli tegelt. 6petaja oli jube sheff ja saime esimese korra kohta jube h2sti hakkama.
T2nane 6htu t6otab tulla jube rahulik, sest homme on kell 8 2ratus - l2hme mingisse katoliiklikusse ylikooli ekskursioonile. Vot.


A sellega ma l6petakski t2naseks. Pysige vaprad.


P.S. siin on 20-25C sooja!!!!

Monday, October 23, 2006

loodus tyhja tiiru ei salli...

T6epoolest! Pikk vahe on sisse j22nud alates minu viimasest sissekandest, kuid mis seal ikka - nagu pealkirigi ytleb, siis dzhungliseadusega pahuksisse minna ei tohi. Mis siis juhtunud on?
Suurt midagi. Minu viimane sissekanne oli minu m2lu j2rgi esmasp-teisip. Igal juhul teisip2eva 6htul kella 21.00 ajal k2is meie koolis yks auv22rt kylaline. Tegemist oli h2rrasmehega, kes olla meie koolis 76. aastal k2inud. Siin olla ta kohanud oma pruuti, kuid ma ei saanudki aru, kas asi oli t2itsa t6sine, v6i oli see tema salaarmastus, distantsilt niiøelda. Igal juhul olla piiga mingi aeg 2ra surnud ja mehe sydamesse (ja vaimsesse tervisesse) ilmselgelt sygavad haavad j2tnud. Ja siis otsustaski mees teisip2eva 6htul meie kooli tulla oma ilusaid aegu meenutama. Ilma kellelegi ette teatamata. Mees otsustas k6igepealt korraliku dushi v6tta ja ei pidanud vajalikuks ennast p2rast seda riietada. Niimoodi k2is ta ringi møøda 3. korruse koridore ning loomulikult j2i silma islandli tydrukule, kes ei suutnud oma silmi uskuda ja jubedat moodi ehmatas. Veel v2hem usuti aga tema juttu, kui ta sellest oma kaasmaalastele r22kis. Ning kui natuke hiljem ei julgenud yks islandlastest vetsu minna ja yks teine tydruk l2ks teda julgustama. Yllatus oli aga suur, kui nad avastasid eelpoolmainit' senjoori tydrukute tualetist k2sipattu tegemast. Pentsik lugu, v6i mis? Kohale kutsuti filmi6petaja, kes mehega vestles, soovitas tal j2rgmine kord oma tulekust kontorile teada anda ja kutsus talle takso, kes ta kenasti rongi peale viis. Mees ise ei olnud agressiivne ega midagi sellist olnud, lihtsalt haige hingega mees. Ikka tuleb ette! Pole kyll ilus teise inimese haiguse yle naerda, kuid s6ber Markus v6ttis kogu syndmuse kokku surematu tsitaadiga: "Sexytime!". Vot siuke lugu siis.

Ylej22nud n2dal oli suhteliselt yksluine ja rutiinne, kuid siiski v2ga p6nev. Nagu eelmisest sissekandest selgus, oli n2dala teemaks selvrealisering ehk siis eneseleidmine jms. Pikalt sai arutletud tulevikuplaane, kuidas ikka ennast leitakse jne. Kuulatud sai ka ylihuvitavaid ja mitte nii ylihuvitavaid ettekandeid erinevatelt sotsioloogidelt ja muudelt asjapulkadelt. N2dal l6petati kena taani kombekohaselt reedese peoga, mis kujutas endast pidulikku 6htusøøki (mis oli suurep2rane, v6iks isegi øelda dejligt) ja toredat pidu, rohke 6lle ja punaveiniga. Mina suutsin olla viisakas, mitte nagu s6ber Markus, kes joogiga pisut yle pingutas, v6i nagu yks islandi tydruk, kes muidu on igati viisakas, kuid reedel ennast suhteliselt juua t2is j6i, yhele poisile jubedat moodi ligi ajas ja ainult taani keelt purssis, oma puise islandi aktsendiga. Mitte, et see paha oleks, lihtsalt et ta v6iks seda ka kaine peaga teha, oleks kasu ka.

Sel n2dalal on ettevalmistus reisiks, sest neljap2eval on Madridi minek. Tuhanded t2nud norrakas Mariele, kes mind hommikul 2ratama tuli, sest muidu oleks ma arvatavasti kogu p2eva maha magand - magasin øøsel kuidagi halvasti ja l2ksin hilja magama (syvenesin ylihuvitavasse morfoloogiasse). P2ev algas Madridireisi p2evakavadega (t6otab tulla ylihuvitav,a eks sellest kuulete peale reisi), sellele j2rgnes p6nev ettekanne Hispaania ajaloost ning ennel6una l6petas kirjanduse6petaja ettekanne - yllatus yllatus -Hispaania kirjandusest. Kell 2 l2ksime rongiga Helsingøri, kus tutvusime katoliku kirikuga ja kus yks katoliiklane pidas meile semihuvitava, kuid sygavalt propagandistlikku tutvustava ettekande katoliiklusest (kui ylimast religioonist).
Ahjaa, p2eval h6igati v2lja grupitøø teemad, mida me homme 6htul ette kanname. Mina, Markus ja norrakas Thilde oleme osa vestluss6nastiku grupist ja plaanime teha lisaks restorani, teekysimise ja muudele klassikalistele situatsioonidele enda alternatiivs6nastiku magedate pick-up line'idega. (a la stiilis "sul on ilusad silmad" ja "tervita oma naist") Nalja peab saama, eksole.

Praegu aga t6ttab onu Sander vaatama oma j2rjekorras viiendat Pedro Almodovari filmi.
N2gemist!

Tuesday, October 17, 2006

Natuke nuputamist.

Tere kallid kaasmaalased kodumaal ja mujal maailmas. Mina olen oma højskoleperioodi h6lmava esimese osaga l6pule saanud, mis t2hendab et tunnid kui sellised on l2bi saanud. Seljataga on kojus6idun2dalavahetus, kus mind Kadri, Karen ja Todd kylastasid - naljakas oli. 12 punkti neile k6igile selle eest.

Kuid mis saab edasi?
T2na algas Tsentrifuugin2dal ehk taanikeeli Centrifuge -uge. Tegemist on n2dalaga, mille k2iku ja teemat me ise varem valinud oleme. Yhise demokraatliku otsuse tulemusena sai meie lennu teemaks "Selvrealisering" ehk siis eneseteostamine, leidmine ja mida k6ike veel. Olgugi, et t2na on selle teeman2dala esimene p2ev, olen sellest oi oi oi kui palju kasu l6iganud. Oleme r22kinud reisimisest, ideaalse elu mudelist, yhiskonna poolt seatud piiridest ja ootustest, noortest, nende haridusest jne jne jne. Mul on tekkinud sadatuhat m6tet, mida sooviksin teiega jagada.

Miks suruvad t2nap2eva Euroopa yhiskonnad noortele peale v6imalikult kiiret k6rgahariduse omandamist? Miks antakse v2lja mustmiljon voldikut ja raamatut edasi6ppimisv6imaluste kohta (ja just gymnaasiumil6pule j2rgneva aasta kohta)? Miks ei tutvustata noortele v6imalust v6tta vaba aastat? Kas vaba aasta on yhiskonna silmis mahavisatud aeg? V6i 2kki on tegemist kvalifikatsiooniaastaga, kus noor inimene leiab endale sobiva 6ppesuuna v6i tøøkoha? Miks v6ib kahe k2e s6rmedel yles lugeda k6ik minu s6brad, kes otsustasid mitte otse ylikooli minna? Kui vanalt on normaalne saada k2tte enda bakalaureus? Aga magistrikraad? Miks on ylikoolis nii palju ylet2htsustatud (ja nii palju alat2htsustatud) alasid? Kas meil on vaja aastas mitusada advokaati? Kui palju oleks meil vaja arste ja 6petajaid?

Need on vaid osad minu m6tted, mis mul justl6ppenud loengu ajal tekkisid (siis kui ma ei viitsinud taani yhiskonnaga seotud probleeme kuulata ja m6tlesin ikka Maarjamaa peale).

Essekonkurss antud teema kommentaarinurgas algab nyyd. Tuld, mu noored ja vanad s6brad.

Tuesday, October 10, 2006

ma olen mõnus mees. bjørk on ka.

Tere! Seljataga pikk p2ev, mille jooksul sai jubedat moodi filme redigeeritud ja ca 4 tassi cappucinot 2ra joodud. Samas tulemus oli hea, eks te ise v6ite eelnevas postituses kajastuvalt lingilt kaeda!

P2rast salvestust kogunesime enda filmigrupi ja teiste l2hedaste inimestega alla baariruumi ja arutasime møødunud ettev6tmisi. Ækitselt tuli aga s6ber Bjørkil m6te, et mis siis saab, kui kumbki meist enne l6ppu habet ei aja. (Vihjeks niipalju, et m6lemal on hetkel korralik vari peal.) Ajendatuna Kadri Siku højskole v6istlusest h22letada Stockholmi ja tagasi, s6lmisime kihlveo.
( Ma ei olnud purjus)

Kihlvedu s6lmiti symboolse kasti pilsneri peale, ent kuna m6lemad oleme suht vankumatud vennad, siis ma arvan, et kumbki meist seda ei saa.

Yhes6naga, vennad Markus ja Hendrik - kui teil peaks habemeajamisvahtu vaja minema, siis v6in selle vabalt Toddiega teile tagasi saata:P

Rets idee, onju?

J2rgmine kord yritan ka eestvaates ja profiilis tehtud pildid yles panna, mille kallis kooli6de Line suvatses meist teha.

Oleme eetris!

Tere kallid s6brad! Selline teadaanne, et t2na 6htul kell 21.00 Taani aja j2rgi (seega 22.00 Eesti aja j2rgi) l2heb meie kooli telekanali esimene saade eetrisse. N2itame klippe meie koolist, esitleme meie filme, r22gime Aarhusi haridusstreigist ja intervjueerime otse-eetris inimesi.

Saab ka ise kaasa lyya ja kysimusi esitada, mis k6ik toimub jutukavormis.

Tutvu asjaga lehekyljel:

http://superchannel.org/Home/Profile/Channels/KRO/

Meeldivadi elamusi, jutt toimub Taani keeles :P

Saturday, October 07, 2006

olen tagasi teemas

Tere tere!
Palju vett on merre voolanud vahepeal, kui mul pole olnud aega, tahtmist ja mida k6ike muud, et kirjutada. Aga siin ma nyyd olen. Mis vahepeal toimunud on? Kylastasime Aarhusi ja Kadri Siku suurep2rast Testrup Højskolet. Nimelt eelmine kolmap2ev pakkisime kokku kogu enda salvestamistehnika ja muud asjad ning hyppasime Humlebækist rongi peale. Kopenhaageni pearaudteejaamas saime kokku enda filmi6petaja Bjarnega ja asusime Aarhusi poole teele. S6it oli surmigav, rong hilines tubli pool tundi. Minu r66m oli meeletu, kui l6puks Testrupi j6udsime. Kooli hoovis tervitas mind yks tydruk ja kysis minult kuidas mul l2heb. Olin viisakas ja kysisin sama asja ja siis j6udis mulle kohale - see oli yks leedukatest, kes meil tartus kylas k2is. Piinlik moment sai 2ra hoitud, sest see meenus mulle 6igel ajal...N2gude peale on mul t6esti halb m2lu, mis teha.
Kadrit oli v2ga v2ga hea meel n2ha! Tore oli eesti keelt r22kida ja vanu GAGiaegseid inside nalju teha. Loomulikult istusime 6htusøøgilauas koos ja heietasime pikalt - teised ei saanud loomulikult mitte midagi aru. Nice! J2rgnes v2ike ringreis koolimaja(de)s, millest Kadri ka osa v6ttis ja t2iendas, kui 6petajal midagi mainimata j2i. P2rast seda kuulasime yhe poola nimega tydruku klaverikontserti Testrupi lausa suurep2rases muusikamajas - minule v2ga meeldis.
Kui olime Testrupi poliitikasuunaga j2rgmise p2eva s6japlaani paika pannud, arutasime enda omadega mille poolest Testrup meie koolist erineb. J6udsime lahendusele, et m6lemal koolil on nii h2id kui halbu kylgi ja kui koolid ristata, siis saaks midagi ideaalse højskole laadset.

J2rgmisel p2eval n2gin ma midagi, mida ma kunagi varem n2inud ei olnud. Kylastasime Aarhusi immigrantide linnaosa Gellerupi. 91% sisser2ndajaid - numbrid r22givad enda eest. Moslemid, mustad, vene keelt k6nelevad - you name it! Meeleolu oli seal jube masendav, ise seal mitte mingil juhul elada ei tahaks, olgugi et ymbrus oli enam v2hem korralik ja korterihinnad pidid odavad olema. Saime suurep2rast materjali, mida esmasp2eval l6ikama hakkame ja teisip2eval maailmale l2bi meie netikanali n2itame. Koos Testrupi omadega intervjueerisime mingit kahte k2li, kes olid pedagoogidestreiki organiseerinud. Ei olnud v2ga p6nev. Kahjuks.

Reis tagasi oli natuke vaheldusrikkam, sest ajasime juttu ja tegime niisama nalja. Kodulinna Humlebæki j6udsime kuskil 23.00 ajal, k6igil oli hea meel tagasi olla ja k6igil kodustel oli hea meel, et me tagasi olime. Loomulikult olime k6ik megakurnatud.

Sellest ajast saati aga suurt midagi toimund pole. Hetkel on k2sil venneweekend ehk s6praden2dalavahetus. Enamustel on s6brad ja vanemad kylas, selline lahtiste uste p2ev. Mina k2in ringi ja muhelen, sest aint mina tean, milline venneweekend mul j2rgmisel n2dalavahetusel olema saab. Nice! Need kellel kedagi kylas pole (s6brad Kristian ja Bjørk) vaatavad 6htul all baaris Taani - P6hja Iirimaa jalgpallikohtumist. Plaan missugune, v6i kuidas?

Aga nii ongi. Siuke pooltyhi sissekanne tuli, a mis teha!
Annan ikka teada, kui midagi m2rkimisv22rset toimub!


JA SAATKE KIRJU JA PILTE! OLGE NAGU INTS, KAREN, PIIA JA ERWIN!

Monday, October 02, 2006

Nobeli kirjanduspreemiad jagatud!


Daamid ja h2rrad, neiud - noormehed. Neile kahele inimesele siin on omistatud Nobeli kirjanduspreemia ja samaaegselt ka Pulitzeri preemia. Nimelt on vastavalt M2nnikult ja Tartust saabunud minuni sydantsoojendavad kirjatykid koos veel toredamate piltidega, mis on oma koha leidnud minu toa seintel.
Minu r66m oli piiritu, kui need kirjad fuajeest laua pealt leidsin ja m6istatada polnud vaja pikalt - Intsu musta pastakaga kirjutatud kaldkiri on k6igile gymnaasiumiaegadest tuttav ja neiu k2ekiri Tartu postitemplitega? Hmm....Karen!!
Olen teile t2nulik ja t6stan teid k6igile eeskujuks! Cheers!

N2dalavahetusel oli pidu. Meie peokomitee oli juba ammu plaaninud pidada uusaastapidu ning sel n2dalavahetusel see teoks saigi. Saal oli kaunistatud, teema oli ylev, inimesed k6ik soliidselt riides. Avatud oli baar, kust sai osta k6igile armsaks saanud pilsnerit ja viinast ning Fisherman's friendi kommidest tehtud k2rakat. Inimestele meeldis aga enim valgest veinist ja siidrist tehtud bool, mida igayks tasuta endale topsi sisse kulbiga m66ta sai. Peeti k6nesid, tantsiti, tehti nalja (muuseas ma oskan juba taani keeles sel m22ral huumorit teha, et umbes nii 5-pealine seltskond k6vasti naerma saada. tore, onj2?) aeti juttu jne. Tavaline yhes6naga! Maja teises tiivas, suures saalis toimus muusika6petaja tytre 18. synnip2ev. Aeg ajalt k2is kumbki seltskond ka teiste pidu uudistamas, mis oli tore. Ent nagu toredaks traditsiooniks on saanud, siis oli ka peol nn v2liskylalisi, elik siis need, keda tegelt polnd kutsutud. Nendega oli igast jamasid ja t2nasel kogunemisel arutatigi, kuidas j2rgmisel peol kohalikke osse eemal hoida. Nice!

Reedel oli 6htul hilja metsas aaretejaht. See oli elamus omaette. Meid oli eelnevalt jagatud neljastesse gruppidesse, igayhes kolm neidist ja 1 noormees. Mina sain 6nneks suht toredad tydrukud, mis muidugi ei t2hendad seda, et nad ei oleks jubedat moodi kiljunud, kui m6nele kontrollpunktile l2henesime pimedas. Enne yritust aga olid 6llelembelised taanlased vaimustatud plaanist ennast natuke julgustada - no nii m6ne 6llega v6i niimoodi. Joodud laulu6li t6stis emotsioonid lakke ja teema oli ylev. (Ehk seletavad joodud 6lled seda meeletut kiljumist ja ylevaid emotsioone - vot ei tea, ja Anti Liivi telefoninumbri kaotasin ka 2ra.) Kogu yritus j2tkus tagasihoidliku peoga meie baaris, kuid mis ei ole kirjutamist v22rt - lauajalka, muusika, niisama hygge janiiedasijaniiedasijaniiedasi.

Kuna ylehomme, nagu juba kirjutanud olen, p6rutame Testrupi, siis pidime t2nases SuperKrogerup tunnis kaameraga kooli peal ringi myttama ja intervjueerima ja niisama kaadreid tegema. Ma olin paaris s6bra Henrikuga ja me saime aus6na v2ga h2id kaadreid. Iga meie idee oli hea, teostus veel parem. Naastes tagasi meediaklassi juhtus see, mida me m6lemad kartsime. Yhendasime kaamera arvutiga ja siis selgus karm t6de - kassett oli vigane ja kogu meie materjal ei olnudki kunagi sellele j6udnud. Vandusime meie, vandus 6petaja, ent see ei aidanud. 6nneks myristas samaaegselt meiega ka kolm piigat kaameraga koolimaja peal ringi. Loodan siiralt, et nende materjalist piisab, et mingisugune reklaam valmis vorpida ja Kadri koolile n2idata.

Tuleval n2dalal tahaks kindlasti siit 2ra saada m6neks ajaks. A la Helsingøri v6i Kopenhaagenisse. Samas on ka igavesti tore koht Holte, kus resideerub meie k6igi poolt armastatud tøøkaaslane Riho "Pilveke" Siirmets. Tema peab mind alati hea s6naga meeles, mina vastan samaga. 2ge oleks j2lle eesti keelt k6neleda ja ehk saab yhisyritusse kaasata ka kursa6de Maarja - eks me k6ik ole yhed ja samas Sjællandi lapsed :)

Aga aitab kah t2naseks!