Natuke nuputamist.
Tere kallid kaasmaalased kodumaal ja mujal maailmas. Mina olen oma højskoleperioodi h6lmava esimese osaga l6pule saanud, mis t2hendab et tunnid kui sellised on l2bi saanud. Seljataga on kojus6idun2dalavahetus, kus mind Kadri, Karen ja Todd kylastasid - naljakas oli. 12 punkti neile k6igile selle eest.
Kuid mis saab edasi?
T2na algas Tsentrifuugin2dal ehk taanikeeli Centrifuge -uge. Tegemist on n2dalaga, mille k2iku ja teemat me ise varem valinud oleme. Yhise demokraatliku otsuse tulemusena sai meie lennu teemaks "Selvrealisering" ehk siis eneseteostamine, leidmine ja mida k6ike veel. Olgugi, et t2na on selle teeman2dala esimene p2ev, olen sellest oi oi oi kui palju kasu l6iganud. Oleme r22kinud reisimisest, ideaalse elu mudelist, yhiskonna poolt seatud piiridest ja ootustest, noortest, nende haridusest jne jne jne. Mul on tekkinud sadatuhat m6tet, mida sooviksin teiega jagada.
Miks suruvad t2nap2eva Euroopa yhiskonnad noortele peale v6imalikult kiiret k6rgahariduse omandamist? Miks antakse v2lja mustmiljon voldikut ja raamatut edasi6ppimisv6imaluste kohta (ja just gymnaasiumil6pule j2rgneva aasta kohta)? Miks ei tutvustata noortele v6imalust v6tta vaba aastat? Kas vaba aasta on yhiskonna silmis mahavisatud aeg? V6i 2kki on tegemist kvalifikatsiooniaastaga, kus noor inimene leiab endale sobiva 6ppesuuna v6i tøøkoha? Miks v6ib kahe k2e s6rmedel yles lugeda k6ik minu s6brad, kes otsustasid mitte otse ylikooli minna? Kui vanalt on normaalne saada k2tte enda bakalaureus? Aga magistrikraad? Miks on ylikoolis nii palju ylet2htsustatud (ja nii palju alat2htsustatud) alasid? Kas meil on vaja aastas mitusada advokaati? Kui palju oleks meil vaja arste ja 6petajaid?
Need on vaid osad minu m6tted, mis mul justl6ppenud loengu ajal tekkisid (siis kui ma ei viitsinud taani yhiskonnaga seotud probleeme kuulata ja m6tlesin ikka Maarjamaa peale).
Essekonkurss antud teema kommentaarinurgas algab nyyd. Tuld, mu noored ja vanad s6brad.
posted by Sander at 8:24 AM
12 Comments:
huvitav, kas mina olen noor või vana sõber? :P
no mida mina siis kogu aeg räägin? noored, võtke aasta vabaks, ärge alluge suguvõsa ja sõprade survele ja mõelge, mida te üldse teha tahate! aga mis puudutab su küsimusi, siis oleks huvitav ka nendele vastuseid lugeda
10:06 AM
Ma just esseed ei hakka kirjutama, aga seda tlen küll, et su küsimused on täiesti põhjendatud ja ma olen isegi selle üle mõelnud vahel. Sest kui vanad meie näiteks oleme, kui me ülikooli ühe jutiga läbi teeme ja magistri kätte saame? 23!!! On see mingi vanus või? Ja 25selt oleksime professorid, kui tahaksime. Ma arvan, et selles vanuses ma alles hakkan aimama, kes ma olen.
Ja mul on hea meel, et sa seal hojskoles selliseid mõtteid mõtlema oled hakanud - järelikult pole sa seal niisama tooli nühkinud, vaid hojskole idee on ka sinuni jõudnud:)
Jumala eest, jätka samas vaimus!
12:15 PM
This comment has been removed by a blog administrator.
2:46 PM
JAH! Tartu ülikooli juristide osas on suht tugev alapakkumine. No nende osas, kes asja hingega võtavad, tühikargajaid on ju igal pool, eksju. Tra see teema ajab mind nii nävi. Igatahes ...
Aga jumala eest, kes tunnevad vajadust aasta aega lebotada ja mõelda, siis palun. Mina igatahes seda ei tunne. Ma teadsin juba kuskil 7nda klassi lõpus, mida ma teha tahan ja ma ei usu, et ma nüüd alaväärtuslik inimene olen.
12:21 AM
Mul on küll hea meel, et õpin. Muidu poleks teada saanud, et paavstide seas on ka olnud üks mereröövel ja satanist:P
Aga õigustatud küsimused: nahhjuaa meil nii palju juurat vaja on?? saadame osa neist sudkorras arstiks õppima...siis saab meditsiini põud läbi, tack.
12:52 AM
Indrek...
Advokaadid, prokuratuuri tuhanded töötajad, kohtunikud ja kohtutöötajad, audiitorid, notarid, firmade juristid, pangandusinimesed, riigiametnikud ja veel SITAKS funktsioone.. sest see on LAIAPÕHJALINE haridus, millel on PALJU erinevaid väljundeid.
Teiseks, Sander, me ei saa aastas mitusada advokaati. Advokaadiks saamiseks on vaja vähemalt magistrikraadi ja tohhuijaaa üliraskeid teste ja töökogemust, ehk siis aastas lisandub kusivähe advokaate, kui see sind lohutab. Julgen pakkuda, et max 20 vandeadvokaati aastas, kuigi ma ei viitsinud advokatuurikodulehel neid üle lugeda.
Miks kõik arvavad, et nad on palju paremad kui teised, et nad midagi "originaalset" õpivad? Närvi ajab selline asi. EI OLE PAREMAD! Lihtsalt pseudo-originaalsemad on.
9:37 AM
Ma ei saa aru, miks te kõik alati kõige peale nii närvi lähete? Kes tahab, see õpib, kes ei taha, ärgu õppigu. Ja see aasta aega vahet enne ülikooli vaevalt et lebotamine oleks. Minu vanemad mulle nalja ja napsu eest raha ei anna. Ehk siis ma oleks pidanud töö otsima. Lihtsam oli midagi õppima minna ja mulle meeldib ka õppida, sellepärast ülikool. Oma lapsi võite ju kasvatada nii, et neil poleks mingit pinget õlul ja nad näeksid selle noor-ja-tegus-hakka-ettevõtjaks jne stiilis reklaamide tobedust läbi.
Mis mind selle ülikooliasja juures häirib, on see, et bakalaureus on nii lühike, et ma vapsjee ei jõua ÕISistki aru saada selle aja jooksul. Tahaks rohkem õppida ja tunda, et ma ka reaalselt saan targemaks!
Ja mind häirib, et kõik nii õelad ja targad on. Pean silmas suurt enamust, mitte eelkommenteerijaid (aga teie kommentaare küll).
10:04 AM
This comment has been removed by a blog administrator.
10:04 AM
This comment has been removed by a blog administrator.
10:05 AM
Niih, arvan, et Sander on siin komistanud suht põneva problemaatika otsa ja juba sellest väiksest arutelust on näha kuidas meie väikses seltskonnas arvamused erinevatesse kantidesse laiali jagunevad. Tore on, tore on.
Esseed ei hakka kirjutama aga enam vähem sinna teemasse läheb minu blog ehk kui tore on ikka midagi muud teha kui ummisjalu Tartusse joosta pärast keskkooli.
Võib näha, et igaüks istub hetkel oma mätta otsas üritades seda põhjendada. Alustangi sealt.
Mina pean tunnistama, et oleks hea meelega vaba aasta võtnud aga see kuidagi läks nii, sujuvalt ja üks hetk olingi Tartus. Hetkel aga üritan seda viga parandada, et ainult seal olla. Arvan, et eriti Eestis tuleks vaba aasta kasuks, sest arvestades kui palju keskkooli lõpetajad tegelikult teavad mida nad õppima lähevad (ehk siis mida nende õppekava sisaldab ja mida iga aine endast kujutab) siis peaks kõik kohe aasta vabaks võtma ja uurima, mis nad nüüd teevad. Lihtsalt jäetakse kahe silma vahele, et vabal aastal ja vabal aastal on vahe. Olen suht kindel, et enamus ei saaks vanematelt nalja&napsu aasta jaoks raha. Iga tegevus annab erineva kogemuse aga kui sa midagi ei tee selle aasta jooksul, siis ei saa sa ka mingit kogemust. Palju vist muudaksid oma otsuseid kui oleks veetnud resultatiivse vaba aasta kuskil midagi muud tehes. Ma ei räägi ainult juurakate arvu vähendamisest, sest seda saaks teha ka siis kui nad võtaks veidikegi tõsisemalt pommi hüppamist (eriti talvises Emajões), aga ka muudes teaduskondades. See kui arvamus ja ettekujutus tulevikust muutub pärast 7. klassi ei tähenda ebaõnnestumist, pigem tuleks seda vaadata kui enda täiustamist.
Väga tõsiselt vist ei saa ka 25aastaseid professoreid võtta, sest minu arust on vahepeal ikka vaja mingi praktiline kogemus ka saada, nii et ainult koolipingi nühkimisest vist ei piisa. Aga pole kindel, kas see nüüd ametlik nõue on. Noormeestel on veel see asi, et aasta sööb vahepealt ära ajateenistus kuid ka see on moodus veeta aasta kesk- ja ülikooli vahel. Sellest oskavad vist inimesed, kes selle hetkeks läbinud on, veidi täpsemalt rääkida.
Vist mida ma tahan kokkuvõttes öelda, on see et maailmas on muid kohti ka kui Tartu. Vaba aasta võib võtta kasvõi Peruus kartulipõldu kündes või Nikaraaguas väikestele lastele 2+2'te õpetades. Kumbki pole teisest halvem. Samuti pole ka Tartu haridus halb, lihtsalt üldistada kogu ülikooliharidust Tartu tasemele on nagu Vändrast pärit inimene õpetab oma sõpradele kuidas "suurlinnas" elada pärast Tallinnas käimist. See on absurd. Väga raske on 5a. järjest Tartus olla ja omada objektiivset maailmapilti ning saada aru, mida teistele on vaba aasta andnud. Kogu selle kõrghariduse omandamise pärast küllaltki homogeenset keskkooliharidust Eestis saab endale nii kogemusterohkeks teha kui ettekujutlusvõime lubab. Lülitades sinna sisse võimaliku vaba aasta, erinevad ülikoolid jne. on võimalus kõige suurem, et pärast kõrgharidust on pilt selge(m), kes või mis olla tahetakse. Ja kui eriti hästi läheb, siis on ka keskeakriisi oht vähenenud :)
Live long and prosper.
6:26 PM
Vainu jutt mõjus väga hästi: sain kindlalt aru, et mina olen õigel teel.
Karen anna andeks kui sind solvasin: loomulikult on pädevaid inimesi, kes teavad, mida nad tahavad, nagu ma aru sain, oled üks nendest sina, aga samas on mul tekkinud mulje, et juura on umbes sama hea kui ärijuhtimine EBSis.
Ja praktika õige töö peal on minu arust ka ainuke hea lahendus,kuidas elust ja proffesorndusest hais lõhn ninna saada!
12:37 AM
Jõudu Sander!Mina olen Kadri Okase ema ja sattusin juhuslikult Sinu blogi peale.See on väga huvitav ja värske kirjatükk.Isegi meie põlvkonda on pannud mõtlema probleem,kas õppida kohe edasi või võtta maailmas ümbervaatamise aeg.Mulle tundub,et meie,Eesti ühiskonnas on veel teatud toimetulemise kramp,sealt see surve ja ka lapsevanematesse on programmeeritud sama.Kui aga läheneda küsimusele inimese üldiste arenguseaduste alusel,siis nn. rännuaastad kuuluvad just vanuse juurde 20-30.Mõnele on neid väga vaja,teine leiab oma tee ka kergemini.Kas just on vaja eneseotsimise aega seadustada ,on iseasi,aga suuremat tolerantsust võiks ühiskond (ja armsad esivanemad) küll üles näidata.Meil siin Maarjamaal aga segab alati üks väike ja vastik asi-raha.Eestlane on ju paraku äärmiselt sangviiniline rahvus,kellele on nii oluline näida sama ja veel rohkem edukas kui suured rahvad.Üksjagu sealt ka see tõmblemine laste hariduse ja edu nimel.
Kadril ka asjakohased mõtted.
12:12 AM
Post a Comment
<< Home