Ja nii on, nagu elu käib vol 2.

Tervitused kõigile. See postitus j6uab teieni ainult t2nu sellele, et minu kohusetundenatukene hakkas eelmise postituse kuup2eva n2hes tøøle ja m6istis, et kaasmaalasi 2 n2dalat teadmatuses hoida on natukene brutaalne. Jees. Aga ega midagi suurt toimund ei olegi. Enda telekøøgi projektiga oleme selle n2dala l6puks juba l6pusirgel, natukene k6pitsemist veel j2rgmisel n2dalal ning siis paiskame ka kogu kupatuse maailmale n2ha. Ei ole veel otsustanud, kas aint youtube'i v6i teeme enda koduka kohe. Eks siis n2eb. Vahepeal on aset leidnud ka paar paremat pidu. Ei tea, kas reivipeost r22kisin, aga selline igatahes oli. K6ik panid ennast imelikult riidesse ja kuulati vana head 90-ndate muusikat. Mina olin s6bra kristjaniga riietatud teetøølise vestidesse ning norra tydruk Thilde tegi mulle laheda "spaikidega" soengu. Kui s6ber John enda pildid kuhugi yles lykkab, siis riputan paar paremat stiilin2idet ka siia yles.
Eelmine n2dalavahetus oli s6brapidu. K6ik v6isid nii paar-kolm s6pra kutsuda; nii tegin ka mina. Kylla tuli j2lle kursa6de Maarja, kellega oli j2lle kord tore kohtuda. Peoj2rgne hommik oli l6bus nagu alati, nalja sai kyllaga. Millegip2rast ongi kuidagi nii, et kui Maarja siin on, siis on peoj2rgsed hommikud huumoririkkad. Millest see tuleb, Maarja?!?!?

Eile tegin midagi v2ga kummalist. Nimelt pakub koolidirektor señor Boel v2lja, et kell 16.15 minnakse jooksma. Mina ja Jakob olime n6us, k6ik oli tore jne. Yhel hetkel aga hakkas jakobil jalg valutama ja ta j2ttis pooleli. Ok, fair nok. Dire ytles talle, et n2ed jaluta møøda seda teed koolini, me Sandriga jookseme natuke edasi. M6tlesin, et me lihtsalt jookseme ees 2ra, et mitte kylma saada, aga ei! J2rgnev ring kestis ca 45 minutit ja kokku jooksime kuskil 10 km! Olin suhtkoht l2bi omadega, a siiski oli pull 52-aastase mehega joosta ja veel nii pika ringi.

Aga nii ongi. L2hen arvatavasti Kristianiga poodi nyyd.
Ei hakka m6ttetute asjadega enda postitust pikemaks ka venitama. J22b nii nagu on, ja nagu elu k2ib!

Ja nii on, nagu elu k2ib

Tere kallid kaasmaalased siin ja sealpool Atlandit (elik siis ka tervisi koolivend Vainule)!
Elu siin taanimaal k2ib endiselt vana sissetallatud radu pidi. Ilm k2ib sama radu, mis teil, loomulikult. Vahepeal on aga koolimaastikul asi jube toredaks muutunud. Kui peale Madridist naasmist tabas mind s6nuseletamatu kaamos (heh, kuidas mulle see s6na meeldib), millega kaasnes meeletu tydimus siinsetest inimestest (nagu ma vb mainind olen, siis ei kellestki konkreetsest, vaid sellest stereotyypsest "taanlasest"). Seep2rast saigi paar p2eva aind Norra ja Islandi tydrukutega suheldud, kes loomulikult oma olekuga oskasid suurep2raselt tuju t6sta. L2ti tydrukuga ei vaevunud suhtlema, kuna ta lihtsalt ei ole suhtleja tyypi. No T2IESTI tyhi loos. Vaikne, kahtlane, projektitundides tuleb ajulagedate ja mittenaljakate m6tetega lagedale ja tagatipuks l2tlane ka. Mulle ei meeldi tema formaalsed vestlused teemadel "kuidas l2heb?" ja "kuidas siis ka eestis poliitiline elu edeneb?". Loomulikult tahaks temaga kunagi enne siin l6petamist pika vestluse maha pidada, kui tore ja arenenud riik Eesti v6rreldes oma l6unanaabritega on, sest mulle on mulje j22nud, et tal on Eesti suhtes selline suure venna syndroom. (selles suhtes nagu L2ti oleks meie "suur vend", kujutate pilti).

Igal juhul olen viimase 1,5 n2dala jooksul aru saanud kui palju mulle siin meeldib. Meie yks grupp inimesi, kes kuu aega Kesk-Ameerikas oli, on koju naasnud, nende hulgas ka yks minu v2ga hea s6ber. L2hedaste inimeste vahel on suhtlemine tugevalt edasi arenenud (loomulikult ka minu keeleoskuse arenemine aitab sellele kaasa), olukorra teevad ka meeldivaks mind kylastavad kaasmaalased. Siinsed 12 punkti l2hevad kursa6de Maarjale, kes mind møødunud n2dalavahetusel kylastas ja ka vastastikuse kyllakutse esitas - v2ga meeldiv!
Sellised positiivsed emotsioonid on mind viinud aga selleni, et kasutan iga p2eva carpe diem meetodiga. Otsustasin, et ei puudu MITTE YHESTKI tunnist, kuna neil on mulle nii palju pakkuda (Vahem2rkus - siin olles ei olegi ma yhestki tunnist puudunud - haige pole olnud ja isegi sisse magades olen siiski tundidesse j6udnud). Projektitunnid (endiselt TV-køøk) ja viimased ainetunnid (Knockin' on heaven's door - rockmuusika ja lyyrika) on lihtsalt nii huvitavad ja lahedad. TV-køøgis oleme esimese osa suutnud linti saada - nyyd j22b yle ainult kogu asi kokku l6igata ning j2rgmise n2dala saadetes olen mina esialgsete plaanide kohaselt yhe norra tydrukuga saatejuhid. T2na aga oli esimene rokitund meie kirjanduse6petajaga. Kuna tegemist on yhe t2iesti paadunud luulemehega, siis keskendume p6hiliselt tekstidele ja nende analyysimisele. T2na vaatasime dokfilmi roki ajaloost, mis keskendus bob dylanile ja tema m6jutustele tulevasele rokkmuusikale. N2gin nii spetse kaadreid Jimi Hendrixist, The Who'st, J. Joplinist, Dylanist endast ja nii edasi. Elamusi kui palju. Reedeks valmistan ette kerge ettekande Led Zeppelinist, nende ajaloost, t2htsamatest lauludest ja parimatest tekstidest. Kardan, et tuleb kontkakteeruda kalli s6bra P.P. Perega, eksole?


Aga aitab kah, kell on yksteist ja koolipoisid l2hevad sel ajal magama. Mitte nagu eile, kus sai Norra tydrukutega kella kaheni øøsel maailma parandatud.

Kohtumiseni!

Hehehheeeheee ja pirraki! [Rebase Rein]

tere! T2nane postitus tuleb tyhi ja on tingitud ainult teiepoolsetest utsitamistest ja minu kohusetundenatukesest. Millest me siis alustame? Madrid. Sellest ei ole tegelikult v2ga palju huvitavat kirjutada, sest vaevalt te tahate p2ev-p2eva haaval kuulda, mida ma seal koos teistega tegin. Natuke olen eelmises postituses juba mainind, a ega seal midagi rabavat edasi ei toimundki. Lebotati niisama, sest ilm oli lausa taevalik. Ilma suurep2raseks nautimiseks oli hosteli katusel p2ikeseterrass, kus sai p2ikest v6tta ja niisama oleskleda. Eriti m6nus oli l6una ajal osta endale suur pudel j22kylma vett, paar puuvilja ja enda v2ikest siesta't pidada. Siestatraditsiooni hakkan ma kindlasti igatsema, kuid samas m6istes, et mujal riikides, yhiskondades, kliimavøøtmetes jne see eksisteerida ei saa. Ainult selline m6nus kliima ja hispaanlaste parajalt kreisi maailmapilt loob selliseks tavaks soodsa pinnase.
Ahjaa - siis kylastasime sellist linna nagu Toledo.
Ma ei ole ausalt øeldes kunagi midagi sellist n2inud. Vana linn keset m2gesid t2iesti maalilise arhitektuuriga. Seal linnas oli v6imalik n2ha erinevaid ehitusstiile m6jutatuna nii kristlusest, islamist kui ka juudiusust ja vastavate symbolitega t-s2rke sai seal igalt poolt osta. Teine suveniiriekspordiartikkel olid k6ikv6imalikud m66gad ja noad, kuid meie omadest keegi neid ei ostnud. K6ige veidrama ostu tegi meie suurt kasvu koolivend Alexander, kes endale 25 euri eest ammu ostis. Me k6ik kahtlustasime, et ta on Buffyga mestis ja k2ib øøsiti salaja vampiire kyttimas. Madridireisi viimasel p2eval toimus yhine 6htusøøk ja v2ike peomoodi asi. Lahkumise hommikul aga sadas jubedat moodi vihma ja k6ik olid 6nnelikud, et 6igel ajal lahkuda saime. Kliimamuutust aga tajusime alles kodulinna Humlebæki j6udes, sest seal oli konkreetne h2rmatis maas. Brr...

J2rgnev n2dalavahetus aga oli j2rjekordne kojus6idun2dalavahetus, mist6ttu maja seisis suhtkoht tyhjana. Kuulda oli ainult islandi, norra, natuke taani ja ka mingil m22ral eesti keelt, sest mind kylastas kunagine kooli6de Grete. T2nud ja kiitused talle selle eest!

T2na algas projektiperiood, mis v2ltab kuni selle ajani, mil me l6petame. Igayks valib endale projekti, millega ta tegeleda tahab ja l6pus iga grupp esitleb enda tegemiste vilju. Kuna minul oli kindel soov midagi filmimisega seonduvat teha, siis olen grupis, mis teeb telekøøgi saateid. K6lab sama igavalt, nagu Sven Azojani, Martti Koppeli v6i Maire Suitsu yllitised, aga reaalsus hakkab hoopis teistsugune v2lja n2gema. Nimelt hakkame kogu asja l2bi huumoriprisma n2itama, nii et l6pptulemus t6otab suht naljakas tulla. Saatesse tulevad kylalised, erinevad eksperimendid, katsed, pimetestid ja muu selline. Vot vot.

Eile tellisin endale lennukipiletid 2ra, saabun 16. detsembril kuskil poole kuue paiku. Natuke nukker oli m6elda, et minu siinveedetud aeg hakkab otsa l6ppema, kuid siis meenusid mulle k6ik need hetked, mil ma teie peale olen m6elnud. Tartu rutiini ja melu vaheldused, eksamid, tøølk2imised ja tøøkaaslastega maailmaparandamised paljudes Tallinna olesklemiskohtades (jah kallis Hell Hunt, ma m6tlen sind), inimesed, keda t6esti kaua pole n2inud, Tallinna lumised t2navad ja k6ik see selline, mida ykski teine koht Euroopas ja maailmas pakkuda ei saa. K6lab igati diibilt, aga nii see on. Ju siis see jutt vastab t6ele, et kaua eemal olles hakkab igayks aru saama, et kodus on ikka k6ige parem. "Ja nii ongi, nagu elu käib," kui tohib klassikuid tsiteerida.

Ma usun, et aitab kah t2naseks. Ega v2he ei ole, onju?

P.S. Klassikute t2ispikka versiooni n2ete siit.
http://www.youtube.com/watch?v=a5z0DMNJv4I