Ja nii on, nagu elu k2ib

Tere kallid kaasmaalased siin ja sealpool Atlandit (elik siis ka tervisi koolivend Vainule)!
Elu siin taanimaal k2ib endiselt vana sissetallatud radu pidi. Ilm k2ib sama radu, mis teil, loomulikult. Vahepeal on aga koolimaastikul asi jube toredaks muutunud. Kui peale Madridist naasmist tabas mind s6nuseletamatu kaamos (heh, kuidas mulle see s6na meeldib), millega kaasnes meeletu tydimus siinsetest inimestest (nagu ma vb mainind olen, siis ei kellestki konkreetsest, vaid sellest stereotyypsest "taanlasest"). Seep2rast saigi paar p2eva aind Norra ja Islandi tydrukutega suheldud, kes loomulikult oma olekuga oskasid suurep2raselt tuju t6sta. L2ti tydrukuga ei vaevunud suhtlema, kuna ta lihtsalt ei ole suhtleja tyypi. No T2IESTI tyhi loos. Vaikne, kahtlane, projektitundides tuleb ajulagedate ja mittenaljakate m6tetega lagedale ja tagatipuks l2tlane ka. Mulle ei meeldi tema formaalsed vestlused teemadel "kuidas l2heb?" ja "kuidas siis ka eestis poliitiline elu edeneb?". Loomulikult tahaks temaga kunagi enne siin l6petamist pika vestluse maha pidada, kui tore ja arenenud riik Eesti v6rreldes oma l6unanaabritega on, sest mulle on mulje j22nud, et tal on Eesti suhtes selline suure venna syndroom. (selles suhtes nagu L2ti oleks meie "suur vend", kujutate pilti).

Igal juhul olen viimase 1,5 n2dala jooksul aru saanud kui palju mulle siin meeldib. Meie yks grupp inimesi, kes kuu aega Kesk-Ameerikas oli, on koju naasnud, nende hulgas ka yks minu v2ga hea s6ber. L2hedaste inimeste vahel on suhtlemine tugevalt edasi arenenud (loomulikult ka minu keeleoskuse arenemine aitab sellele kaasa), olukorra teevad ka meeldivaks mind kylastavad kaasmaalased. Siinsed 12 punkti l2hevad kursa6de Maarjale, kes mind møødunud n2dalavahetusel kylastas ja ka vastastikuse kyllakutse esitas - v2ga meeldiv!
Sellised positiivsed emotsioonid on mind viinud aga selleni, et kasutan iga p2eva carpe diem meetodiga. Otsustasin, et ei puudu MITTE YHESTKI tunnist, kuna neil on mulle nii palju pakkuda (Vahem2rkus - siin olles ei olegi ma yhestki tunnist puudunud - haige pole olnud ja isegi sisse magades olen siiski tundidesse j6udnud). Projektitunnid (endiselt TV-køøk) ja viimased ainetunnid (Knockin' on heaven's door - rockmuusika ja lyyrika) on lihtsalt nii huvitavad ja lahedad. TV-køøgis oleme esimese osa suutnud linti saada - nyyd j22b yle ainult kogu asi kokku l6igata ning j2rgmise n2dala saadetes olen mina esialgsete plaanide kohaselt yhe norra tydrukuga saatejuhid. T2na aga oli esimene rokitund meie kirjanduse6petajaga. Kuna tegemist on yhe t2iesti paadunud luulemehega, siis keskendume p6hiliselt tekstidele ja nende analyysimisele. T2na vaatasime dokfilmi roki ajaloost, mis keskendus bob dylanile ja tema m6jutustele tulevasele rokkmuusikale. N2gin nii spetse kaadreid Jimi Hendrixist, The Who'st, J. Joplinist, Dylanist endast ja nii edasi. Elamusi kui palju. Reedeks valmistan ette kerge ettekande Led Zeppelinist, nende ajaloost, t2htsamatest lauludest ja parimatest tekstidest. Kardan, et tuleb kontkakteeruda kalli s6bra P.P. Perega, eksole?


Aga aitab kah, kell on yksteist ja koolipoisid l2hevad sel ajal magama. Mitte nagu eile, kus sai Norra tydrukutega kella kaheni øøsel maailma parandatud.

Kohtumiseni!