ja p2ike t6useb...
Mustad murepilved hakkavad kaduma! Nimelt vabandan ma paljude n6rgan2rviliste ees, kellele ma oma eelmise sissekandega tuska v6isin valmistada. Eilse p2evaga sai rutiin tugeva løøgi allapoole vøød ja p2evad tunduvad j2lle vaheldusrikkamad. (Samas ei t2henda see seda, et ma teid ja muud elu Eestis ei igatseks - kaugel sellest, kamraadid!)
Eilne 6ppetøø seisnes ainult filmitunnis, kus j2tkasime Prantsuse filmide vaatamist. Kontrastiks kolmele v6i neljale mustvalgele 60-ndate filmile (mis alati ei olnud niiiii hirmus huvitavad), vaatasime paari aasta tagust filmi "Irreversible". V6ib julgelt øelda, et see tegi siiamaani n2htud v2givaldsetele filmidele silmad ette. V6ibolla ei olnud see nii julm, kui nt "Reamees Ryani P22stmise" alguskaadrid Normandia rannal v6i m6nes teises s6jafilmis n2htud j6hkrused, kuid siiski oli tegemist yhe
v2givaldsema ja shokeerivama filmiga, mida minu rikkumata koolipoisisilmad varem n2inud on. Filmi jutustus (nagu mina sellest aru sain) liikus tagantpoolt ettepoole, mis t2hendas, et l6pujubedused n2idati filmi alguses ca 30 minutiga 2ra. See sisaldas j2hkrat veretøød gaybaaris (Angeliga ei anna v6rreldagi - pime ja r2pane urgas, nahkmehi t2is) ja muid hirmsaid stseene, mille peale tydrukud silmad ja k6rvad kinni panid. Yks tydruk klammerdus minu k2e kylge esimesed tund aega filmist, siis l2ks asi natuke leebemaks. Filmi6petaja r22kis, et esilinastustel erinevates kinodes jooksis 30-40% rahvast saalist minema, mis aga teeb filmi idee m6istmise k6vasti raskemaks. Kaameratøø oli v2ga omap2rane, pidavat osadel merehaigust ja epilepsiahooge esile kutsuma. Vot! Igal juhul oli tegemist v22rtfilmiga, mis natuke t6stis prantslaste mainet minu silmis, kuid samas v2hendas minu soovi seda riiki millalgi kylastada - osad kaadrid ja syndmused olid minu jaoks natuke liiga palju...2 tundi hiljem l2ksime kamraad Markusega rongi peale ja s6itsime Kopenhaagenisse, kus kohtusime teistega, et saada maik suhu Kopenhaageni Filmifestivalist. Maik oli k6igile kergelt hapukas-m6ru, sest film, mille eest me 60DKK (ca CC Plaza hind, eksole?) maksime, osutus
natuke halvaks. Pigem oli selle filmi n2ol tegemist sellise pyhap2eva6htuse TV3 filmiga. Nimelt oli tegemist Saksamaa vilmitøøstuse produktiga, ("Unter dem Eis" filmi nimi - toim.) mis r22kis v2ikesest poisist, kes kogemata oma s6branna 2ra tappis (m2nguhoos juhtus lihtsalt, eksole) . Poisi ema sai sellest esimesena teada ja vaikis selle koos oma kullakalli pojaga maha. Vyrtsi lisas aga see, et sarnase tegumoega m6rv oli mingi aeg varem toimunud ja seda m6rva uuris politseinik, kes juhtumisi oli selle poisi isa. Pinget kui sellist polnud, n2itlejad n2gid v2lja nagu ehedad sakslased (v6rdlusmomendiks vaadake Komissar Rexi v6i COBRA 11-e) ja film l6ppes t2iesti suvalisel kohal 2ra. Lubamatu lihtsalt!Aga kuna tegemist oli Saksamaa toodanguga, siis otsustasime, et 6petaja juures toimuv 6htusøøk tuleb Deutschland-stiilis. Ja see 6nnestus meil! Ostsime suurtes kogustes schnitzleid, vorstikesi, tegime kartuliputru, hautasime punast kapsast, j6ime pudelikese v6i 2 saksa 6lut ja p6imisime oma vestlusesse sisse saksakeelseid s6nu ja fraase. Olin teistega v6rdne enam-v2hem, sest siin on saksa keelega umbes nagu vene keelega - keegi eriti ei taha seda mineviku p2rast 6ppida. Sehr gut! Taustaks m2ngis 6petaja poolt kunagi lindistatud saksa syldiyrituse salvestis, mis oli pooleldi nagu teleshow. Oli mulleti ja ylikonnaga tysedam mees, kes ilmselt oli 6htujuht, oli
kyllaldaselt muusikalisi ylesastumisi - alustades noortest neiudest, kes hoogsaid diskolugusid esitasid, l6petades lyhikeste pykste, trakside ja alpimytsidega ja vuntsidega meestest, kes "imeilusalt" joodeldasid. Loomulikult oli ka osadesse muusikapaladesse sisse p6imitud n6ukogude liidu ja Ida - Saksamaa nostalgiat, mis seisnes taustatantsijates, kellel olid napid seelikud, tumesinised ylikonnad ja miilitsa- v6i lihtsalt polizeimytsid. Fantastisch! Et huumor 2ra ei sureks, siis k2isid kaadris ka vanadeks naisteks riietatud mehed, kellega karismaatiline saatejuht intervjuusid tegi. (V6rdlusmoment? Aga palun - Maie ja Valdur). Kogu saade oli salvestatud umbes Saku Suurhalli suuruses hoones, mis oli otsast otsani v2lja myydud. Kusjuures ilmselgelt j6ukamad inimesed olid ostnud endale kohad saali keskele p6randale, kus istuti perekeskis laua 22res ja suurtest kannudest 6lut joodi ja mida kylastas eelmainit' saatejuht - siis avanes ka kallil publikumil v6imalus villast visata. V6imalust kasutati vahest liigagi palju 2ra.Olgugi, et me kogu komejandist nii palju aru ei saanud, valmistas see k6igile roppu moodi nalja, sest syrrimat asja pole ma ammu n2inud!
Kuskil kella 23.00 paiku hyppasime Kopenhaageni keskraudteejaamast rongi peale ja s6itsime kodusesse Humlebæki, kust pimedas l2bi metsa jalutades kodu poole liikusime. Mina ja Markus r22kisime loomulikult k6ikv6imalikke jubedusi, mis siin v2ikses metsatukas juhtunud on, mida paraku keegi ei uskunud. K6ige usutavam jutt oli Markuselt, kelle vanaonu v2idetavalt siitkandist p2rit oli (ei vasta t6ele, kallid s6brad) ja kes oli talle pajatanud, et siinkandi rahvas ei salli surnuaedu ja soovib ennast alati v6imalusel siia metsa matta. Ja mitte eriti sygavale maa alla :)
N6rgan2rvilisi Islandi tydrukuid ei ole reeglina keeruline lollitada, ytleme siis niimoodi!
T2nane p2ev oli tore selle p2rast, et selgus, et me siiski kylastame Aarhusi ja Testrup Højskolet! Pane kann tulele, kallis Kadri Sikk, sest j2rgmise kolmap2eva 6htuks oleme kohal. Meid on kokku 6 6pilast ja meie 6petaja. Veel ei ole kindlalt paigas, mida me seal filmime, kuid kavas on teha live- reportaazhe meie kooli ja yle kogu maailma ning v2ike dokumentaalfilmike millestki, mida me homme koosk6lastama hakkame. Nalja hakkab saama, ma loodan!
Nyyd aga yleskutse: saatke mulle fotosid ja muid asju, mida ma saaks enda tuppa yles riputada, kuna asi n2eb natuke nukker v2lja. Nimelt on mul seal hetkel ainult Eesti Wabariigi lipp (ukse v2liskyljel, et koridoris møødujad teaks, mis mees seal elab) ning toas stendi peal on pilt kallist perekonnast, West Ham Unitedi sall, tunniplaan, t2htsate kuup2evade paber, pilt Boratist ja suur pilt Konstantin P2tsist - ei m2leta t2pselt kust ja millal see m6te mul tuli, aga seal see nyyd ripub!
Aadress on mul sama (sygav lootus saada enda nimele adresseeritud kirju ja pakke kestab p2vast p2eva), mingi variant on mulle n2nni saata ka Todd'i ja Kareniga, ent ma kujutan ette, et see variant on 22rmiselt piiratud (lennuk nimelt ei taha k6ike seda suurt ja s2ravat, ja rasket, enda kanda v6tta) - kui aga nendega kaubale saate, siis yhendust oleks nendega tark v6tta oktoobri esimesel n2dalal. V6i kuidas, tuvikesed?
Praeguseks aga k6ik, olge tublid kallid kodused, Tartu ja Tallinna s6brad, mehed liibuvates pykstes seal vanas majas Vanaturu kaelal ja neidised tanudega! Olen m6tetes teiega, vastake samaga! Jaksiemascz!
P.S. Ja palavad 6nnitlused s6brale Gustavile, kes t2na aasta vanemaks ja targemaks saab! VIVAT, Mägilane!






